Dan (vöö)astmete süsteem (nimetatud ka dan/kyu süsteemiks) on Jaapanis kasutusel olnud algselt nn. Edo ehk Tokugawa perioodil aastatel 1603 - 1868 ja välja töötatud Go kooli poolt. (Go on ca 2500 aastat vana Hiina päritoluga strateegiline lauamäng kahele mängijale.) Dan süsteemi kasutatakse Jaapanis lisaks võitluskunstidele ka nn. kaunite kunstide (fine arts) - näiteks meedia, puidust ja pronksist skulptuurid, maalimine - juures.

1924. aastal kohandas Shotokan koolkonna rajaja Gichin Funakoshi judos kasutusel olnud vööde süsteemi karate jaoks. Algselt on nii karates kui judos tuntud valge kimono kui ka vööde süsteem välja töötatud ja populariseeritud 19. sajandil judo looja Jigoro Kano poolt. Mõiste gi on inglise keelne ebakorrektne lühendatud termin sõnast dogi või keikogi. Keiko tähendab jaapani keeles harjutamist ja gi riietust. Sõna keiko on sageli asendatud ka võitlusala nimega, näiteks judogi või karategi.

Lisaks kyu/dan süsteemile on Jaapanis kasutusel ka teine gradueermissüsteem Menkyo, mida kautavad paljud Jujutsu koolkonnad. Kõrgeim vööaste selles süsteemis on kaiden. Kaiden omandamine ei sõltu sellest, kui kaua on harjutaja alaga tegelenud vaid kui hästi ta ala valdab. Kaiden taseme saavutamine võtab aega aastaid, kui palju täpselt, sõltub nii harjutajast kui ka konkreetsest koolist. Kaideni omaja on väga sageli, kuigi mitte alati, ühtlasi kooli juht (soke või iemoto). Menkyo ja Dan süsteem omavad paralleele, kuid Menkyo süsteem ei kasuta värvilisi vöid nagu see on Dan süsteemile omane.

Dan süsteemi mdalamad vööastmed algavad 9. kyu'st. Mida kõrgem on vööaste, seda väiksem on kyu number. Ühtset standardiseeritud vööde süsteemi vööde värvide osas ei eksisteeri. Vööde värvide kasutus erineb koolkonniti ja ka koolide osas. Näiteks on Kyokushinkai koolkonnas kyu vööastmete värvid madalamast kõrgemani: valge, oranš, sinine, kollane, roheline, pruun. Shotokan koolkonnas on aga kollane ja roheline madalamad vööastmed. On koolkondi mis kasutavad valget vööastet kuni harjutaja jõuab esimese dan astmeni. Üldine reegel värvilistel vöödel on, et mida tumedam on vöö - mida lähem värv mustale - seda kõrgem on tema aste. Dan astmed liiguva vastupidises järjekorras, 1. dan on kõige madalam ning mida suurem on number, seda kõrgem on ka dan vööaste. Kyu vööastmega karatekat nimetatakse "värvilise vööga" ehk mudansha ("ilma dan vööastmeta"). Dan vööastmega harjutajaid kutsutakse yudansha ehk dan vööastme omanik. Yudansha kannab tüüpiliselt musta vööd. Vööastmete nõuded erinevad koolkonniti ja koolide osas.

Madalamatel vööastmetel on rõhuasetus asenditel, tasakaalul ja koordinatsioonil. Kõrgemate vööastmete rõhuasetus on kiirusel ja jõul. Tüüpiliselt võivad vööde nõuded sisaldada katasid, bunkaid, enesekaitse võtteid, võitluskombinatsioone, purustusi - tameshiwari, ja/või kumite harjutusi. Musta vöö eksamid võivad sisaldada ka kirjalikku eksami osa.

Üldjuhul näitab omandatud vööaste harjutaja oskusi, mis peaksid korreleeruma tema võitlusvõimega. Nn. klassikalist karated harrastavad koolid eelistavad vööeksamit järgmise vööastme omistamiseks. Ühe vööastme tõstmiseks võib olla vajalik sooritada mitu eksamit. Seevastu mõned sportlikku karated harrastavad koolid omistavad vööastmeid ka võistlustulemuste alusel või on võistlustulemused üheks eelduseks kõrgema vööastme saamisel. Samuti rakendatakse osades sportlikku karated praktiseerivates koolides vööastme tõstmisel treeneri hinnangut harjutaja oskuste osas ilma eraldi vööeksami sooritamiseta. Kata ja bunkai - mis algselt oli võitluskunstide põhiline harjutusvorm - on vööprogrammides suurema rõhuasetusega rohkem klassikalist karated harrastavates koolides.

Jigoro Kano