Karatekool Lembitu

TREENINGSAALIS KÄITUMISE JUHISED

Enne treeningut harjutaja:

lülitab välja mobiiltelefoni.
eemaldab kõik ehted – sõrmused, ketid, kõrvarõngad.

Treening ja treeningsaal:

Treenija peab jõudma treeningule õigel ajal ning olema korrektselt riietatud.
Treeningsaali sisenedes ning sealt lahkudes sooritab harjutaja uksel kummarduse.
Kummardus sooritatakse musubi dachis, käed avatud ja külgedel, peopesad keha poole suunatud.
Hilinemise korral ootab harjutaja peale saali sisenemist, millal treener teda märkab ning tema poole pöördub, teeb treeneri poole kummarduse ning ootab luba treeninguga liituda. Pärast loa saamist sooritab individuaalselt soojendusharjutused ning liitub treeninguga.
Harjutaja riietus peab olema korralik ja puhas. Kimono peal ei ole lubatud kanda täiendavat dressi. Kimono võib olla kas must või valge. Lubatud on kombinatsioon valge kimono jakk ja mustad püksid (vastupidi mitte).
Alates 3.kyu ( rohelisest ) vööastmest on kimono kandmine harjutajale kohustuslik.
Klubi embleem paikneb kimonol vasakul pool rinna kõrgusel.
Kui harjutaja riietus vajab kohendamist, keerab ta näoga seina poole, jäädes seljaga treeneri ja teiste harjutajate poole.
Harjutaja ei sisene treeningsaali palja ülakehaga või muul moel poolikult riietatult.
Treeningsaalis on harjutaja paljajalu, välja arvatud juhul kui jalanõude kandmine on tingitud meditsiinilisel näidustusel (näiteks vigastusest tulenevalt).
Matil ja datamil ei ole harjutaja kunagi jalanõudes.
Treening algab rivistusega. Rivis seisab harjutaja käed külgedel, musubi-dachi’s. Rivis rääkimine on keelatud. Kõrgemad vööd seisavad rivis ees pool. Harjutaja, kellel puudub mingil põhjusel kimono või vöö, seisab rivi lõpus.
Kummardus sooritatakse treeneri märguande peale, milleks on üldjuhul jaapani keelne tervitus „rei“.
Põlvitusasendisse minekuks annab treener selleks märku jaapani keelse korraldusega „seisan“. Põlvitusse minekuks laskutakse esmalt vasakule põlvele, ning seejärel paremale. Labajalad asetatakse nii, et ühe jala pealne toetub teise jala talla keskele.
Põlvitusest püsti tõusmiseks annab treener uue korralduse „kirits“. Püsti tõusmist alustatakse taas esmalt vasaku jalaga.
Rivis ja treeningu ajal ei ole lubatud harjutajatel seista käed puusas, käed vöö vahel ega käed vaheliti. Lubatud on seista käed kõrval või koos kas kõhu või selja peal.
Paarisharjutuse (kumite) alguses ja lõpus sooritavad harjutajad üksteisele kummarduse. Kui kombinatsiooni sooritavad rohkem kui 2 harjutajat, sooritavad kõik samaaegselt vastastikku kummarduse.
Samuti sooritavad kummarduse treener ja harjutaja, kui treener näitab viimase peal mõnda harjutust teistele ette.
Eraldi kummardus sooritatakse ka datamile minemisel ja sellelt lahkumisel.
Rääkimine või kõrvaliste asjadega tegelemine sellel ajal, kui treener näitab harjutust ette või räägib, on keelatud.
Kui treener ei ole saabunud treeningu alguseks, alustab kõrgeim vöö treeningut. Treeneri saabudes annab ta käskluse „rei“, mille järel sooritavad harjutajad kummarduse treeneri suunas. Peale seda annab vanem õpilane treeningu jätkamise treenerile üle.
Kui õpilane soovib treenerilt midagi küsida, annab ta sellest käega märku või pöördub treeneri poole väljendiga „sensei“. Vilistamine, plaksutamine või treeneri hüüdmine nimepidi ei ole kohane ega lubatud.
Treeningu ajal on lubatud istuda või lamada vaid juhul, kui treener selleks loa annab. Millegi vastu toetumine või lohakalt seismine ei ole lubatud.
Treeningsaali ei ole lubatud kaasa võtta sööki.
Vööeksami sooritamisel sooritab harjutaja kummarduse treeneri suunas – olenemata sellest, kus treener asub - võtab seejärel sisse lähteasendi (üldjuhul hachiji-dachi) ning alustab sooritust. Soorituse lõpus sooritab harjutaja taas kummarduse treeneri suunas. Mitme harjutuse esitamisel ei ole vaja nende vahel kummardust sooritada, kuid lähteasendi võtmine on kohustuslik.
Kui mitu erineva vööastmega harjutajat soovivad sooritada vööeksamit, saab esmalt sooritusõiguse kõrgema vööastmega harjutaja.
Kui harjutaja ei saa tervislikel põhjustel mõnda harjutust kaasa teha, informeerib ta sellest treenerit ning talle määratakse teine harjutus või lubatakse sooritada harjutust omal valikul.
Teiste harjutajate segamine ja soorituse kommenteerimine on keelatud.
Treeningsaalis on keelatud vandumine ning ebaviisakate väjendite kasutamine. Hea tava kohaselt ei kasuta karateka selliseid väljendeid ka väljaspool treeningsaali, kuivõrd heal tasemele karateka peab valitsema oma tahet, mõtet ja kõnet kõigis punktides.
Treenija ei unusta kunagi, et karate ei ole vaid treeningsaalis. Oma käitumisega ei tohi harjutaja ka väljaspool treeningsaali häbistada võitluskunsti ega oma klubi nime ja peab lähtuma õiglastest eesmärkidest.
Karate koodeksi võib kokku võtta kolme sõnasse: ole vapper, aus ja hea.